Ettevõttest
Salvest on Tartu külje all tegutsev kodumaine toidutootja. Salvest on alates 1946. aastast töötanud selle nimel, et igaüks saaks meie tooteid valmistada lihtsalt ja mugavalt nii endale kui ka oma perele.
Tooraine, mis kasvab 100 km raadiuses
Enamiku oma toorainest saame väga-väga lähedalt, lausa 100 km raadiusest. Meie 32 000 m2 suuruses tootmishoonete, ladude ja abirajatiste kompleksis töötavad hea toidu nimel ligi 200 inimest, kellest paljud on seda tööd teinud 20–30 aastat. Me seisame hea järjepidevuse ja traditsioonide eest – vaid nii saame olla 100% kindlad toodete kvaliteedis.
Traditsiooniline ja pidevalt muutuv
Salvesti sortiment on väga lai – marineeritud kurgid, praekapsad, purgisupid, lastetoidud, moosid ja kastmed. Ja see pole veel kõik, sest kõigele lisaks on meie valikus ka smuutid. Tootevalikus on ligi 200 erinevat toodet – päris palju! Kusjuures, paljusid neist oleme valmistanud ühe ja sama retsepti järgi juba mitukümmend aastat. Samas lisame igal hooajal valikusse ka uusi maitseid. Nagu mainitud sai, hindame me kõrgelt traditsioone, kuid samas ei saa valikut olla kunagi liiga palju ning seega areneme ja kasvame iga päev. Kvaliteet on meile oluline ja seda kinnitab ka meile omistatud ISO 9001:2015 kvaliteedisertifikaat ja rahvusvahelise toiduohutuse standardi IFS-i sertifikaat.
Meie missiooniks on valmistada toitu, mis on südamega tehtud, maitsev ja teeb igaühe päeva paremaks.
Ajalugu
2021
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2011
2000
1996
1994
1993
1991
1981
1977
1973
1966
1956
1951
1946
2021
2021. aastal tähistas Salvest oma 75. juubelit.
2019
2019. aastal tõi Salvest turule uued pouch pakis ökoloogilised supid.
2018
2018. aastal investeeris Salvest uude pouch paki pakendamisliini, mis võimaldab turule tuua uudses pakendis tooteid suppide kategooriasse. Samuti laiendati Salvesti esinduspoe pinda pea kolmandiku võrra.
2017
2017. aastal jõudsid turule Salvesti ökoloogilised smuutid ning ettevõte laiendas veelgi oma eksport-turgude hulka.
2016
2016. aastal tuli Salvest turule Eestis toodetud kõige tomatisema ketšupiga.
2015
2015. aastal soetati PRIA toetuse abil vaakumkeetja ja villimisliin. Projekti eesmärgiks oli luua võimalus kodumaise ketšupi tootmiseks ning uute tarbijate poolt oodatud toodete turule toomiseks. See võimaldab omakorda kasvatada ekspordivõimekust.
2014
2014. aastal investeeriti doypack liini ning siseneti lastetoiduturule uue ökoloogilisest toorainest valmistatud lastetoitude sarjaga.
2011
2011. aastal uuendati toormaterjalide ladu ja valmistoodangu ladu. Laiendati tooraine ettevalmistusala.
2000
2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötas 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 20–30 aastat.
1996
1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saadi kaanetada mitmesuguse mahuga “twist-off” tüüpi klaaspurke.
1994
1994. aasta 17. märtsil müüdi RAS SÄILIS Tartu Konservitehase aktsiad 100%-liselt Eesti Erastamisagentuuri poolt AS-ile Salvest ja 1995. aastal RAS SÄILIS Viljandi Konservitehas AS-ile ALVIKO. 1995. aasta suvel hangiti Saksamaalt kaks kasutatud moodsamat LUBECA horisontaal-rotatsioon autoklaavi konservide steriliseerimisprotsessi kaasajastamiseks. Soomest õnnestus hankida “twist-off” tüüpi klaastaara kaanetamisautomaat.
1993
1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt.
1991
1991. aastal moodustati Tartu Konservitehase baasil RAS SÄILIS. Tartu Maakonnavalitsuses registreeriti nn. teist tüüpi RAS SÄILIS ja RAS SÄILIS allüksus Tartu Konservitehas. Sama aasta juulis moodustas RAS SÄILIS Viljandi Konservitehase eraldi juriidilise üksuse, mis registreeriti 10. septembril 1991. aastal kui RAS SÄILIS Viljandi Konservitehas.
1981
1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle Toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud Aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslikud jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid.
1977
1977. aastal töötati välja ja kinnitati UUS KAUBAMÄRK.
1973
1973. aasta alguseks moodustati uus, iseseisev tootmisüksus- pooltoodete tsehh. Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia.
1966
1966. aastal valmis uus tootmishoone ning toodi Ungarist esimene imikutoitude liin, alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises porgandimehu. Toodeti esimesed tööstuslikult valmistatud imikutoidud Eestis.
1956
1956. aastal paigaldati esimene purgipesemis- ja etiketimasin. Sellest ajast alates ei pidanud enam etikette käsitsi purkidele peale kleepima.
1951
1951. aastal anti tehasele uus nimetus Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud toodete tootmist. Valmis esimene õhukindlalt suletud toode “Mulgi kapsad”.
1946
1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega Tartu turule.
